Jõulukuusk

Harilik kuusk (Picea abies)

Kõige enim levinud jõulukuusk on Harilik kuusk. Kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis.

Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel.

Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim.

Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu.

Harilikud kuused on ka väga populaarsed jõulukuused (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi nende okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel.